Saetööstus
Ka raudtee töötas 1921.a. 96 % ulatuses
puiduküttel, kasutades 376 000 m3 puitu. 1919.a. toimusid raied peamiselt Pärnumaal,
suhteliselt palju raiuti ka Saaremaalt. 1920. ja 1921.a. raiuti enam Virumaa metskondade
metsadest.
Täpsem ülevaade riigimetsades tehtud raietest on olemas alates aastast 1922 selleks
ajaks oli loodud tegus riiklik metsandusorganisatsioon, saadud esialgne ülevaade
metsadest, kehtestatud raiete tegemise kord ning sisse viidud statistiline arvestus.
Peakasutuse suuruse määras ettemääratud pindalaga arvestuslank, mille järgimine polnud
aga kohustuslik. Raiete tegeliku mahu määrasid majanduslikud ja poliitilised otsused.
Arvestuslangi suurus vähenes pidevalt seoses metsamaade transformeerimisega; selle
mõningane suurenemine 1930-ndate aastate teisel poolel oli tingitud raieringi
lühenemisest.
1935 ja 1936.a. moodustas puit 64,5 % kõigist kütteainetest, olles isegi tööstuses 1936.a.
33,4 %-ga teisel kohal põlevkivi (39,6 %) järel
annaabi.ee 
