VARAUUSAEG
endale kohtu teel, kasutades ära Vestfaali rahulepingute ebamääraseid formuleeringuid ning
keisrivõimu seotust Türgi-vastase sõjaga. Kui Prantsuse kohtuvõimud olid ühe või teise ala tunnistanud
Prantsusmaale kuuluvaks, marssisid sinna otsekohe Prantsuse väed. 1681. aastal hõivasid prantslased
ka Straßburgi (Strasbourg). 1684. aastal oli sunnitud reunioone tunnustama ka keiser Leopold I (1658
1705). Oma keisrist kälimeest kutsus Prantsuse kuningas solvavalt ,,Saksa vabariigi peakapteniks".
Saabunud oli Louis XIV välispoliitika kõrghetk.
Louis XIV viimases 17. saj. Habsburgidega peetud Pfalzi pärilussõjas (168897) seati Prantsusmaa
edasistele vallutustele piir. Pärast seda, kui Louis XIV taotles Pfalzi kuurvürsti tiitlit oma Pfalzist pärit
vennanaisele Liselottele, kujunes Prantsusmaa vastu ulatuslik koalitsioon, kuhu kuulusid kõik
suuremad Saksa riigid, Hispaania, Inglismaa, Holland ja Rootsi. Sõda ise oli äärmiselt laastav,
hävitades muuhulgas ka Heidelbergi
annaabi.ee 
