Jane Eyre
poolt. Ta on kaua aega vihane nende peale, kuid saades indu jumalast ja oma sõbrannast
Helen Burnsist suudab ta kogu oma vihast lahti lasta ja andestada, ka siis, kui teised seda ei
suuda. Samas säilib temas otsekohasus. Samuti on tal väga kõrge moraalitunnetus, arusaam
heast ja halvast tema usus ning ta sümboliseerib head inimest tema kõige puhtamal kujul.
Mulle meeldis ka see, et tema välimus ei olnud ilus, nagu paljudes teistes selle aja raamatute
peakangelannadel oli. Selles teoses on iseloomustatud armastust selle kõige ilusamal kujul,
just Jane'i poolt, kes oli valmis ohverdama oma õnne, et päästa end ja eelkõige mr Rochesteri
patusest elust. Temast saab mr Rochesteri ,,päästja", kuna ta paneb Edwardi soovima olla
parem inimene ja oma minevikust lahti laskma. Just see meeldis mulle selle raamatu juures
kõige rohkem, et Jane ja Edwardi armastus oli tõeliselt tugev, mis püsis hoolimata kõigist
kannatustest, mida nad pidid läbi elama