sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. (www.miksike.ee) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel. Peajadast allpool paiknevad ebatavaliselt väiksed ülitihedad tähed, valged kääbused. Peajada kohale jääb väike rühm heledaid tähti. Neist kõrgemal ja paremal paiknevad veelgi haruldasemad üliheledad punased tähed.(Heikki Oja "Põhjanael") Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat
kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR- diagrammil asub erineva massiga tähtede ilmumiskohti ühendav joon peajadast paremal ja on peaaegu vertikaalne, vastates ligikaudu temperatuurile 3000 K. Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR- diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral pooluste kohal) ning suur osa gaasist jääb (rõngana) tähte ümbritsema. Need on
üksteise ümber 2 läbipõlenud tähte. Hiid täht on tunduvalt suurema raadiuse ja heledusega kui peajada täht, mis on sama pinnatemperatuuriga. Hiidtähtede raadius on tavaliselt 10 kuni 100 korda suurem kui Päikese raadius, mis on 695 500 km. Tähti mis on heledamad kui hiiud kutsutakse superhiidudeks või ülihiidudeks. Tähest saab hiidtäht, kui kogu olemasolev vesinik tähe tuumas on ära kasutatud ning mille tulemusel on täht lahkunud peajadast. Punane hiid On hele hiid täht, mis on väikese või keskmise massiga (0.5 kuni 10 Päikese massi) asudes tähe evolutsiooni hilises staadiumis. On kollakas oranzi kuni punase värvusega, pinna temperatuur on madal 5000K ja vähem. Tuntuimad punased hiiud on Aldebaran (üks tähistaeva kirkamaid tähti, heleduselt 13. asub 65 valgusaasta kaugusel ja on paisunud 38 korda suuremaks kui Päike. Absoluutne heledus on 150 korda suurem kui Päikesel.), Arcturus, ja Gamma Crucis
mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest parempoolsest nurgast leiame ülihiiud nende läbimõõt võib olla päikese läbimõõdust tuhandeid kordu suurem.(6) Joonis 1 Peajada diagramm 5 TÄHTEDE TEKKIMINE Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ja tolmu segust.
Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR- diagrammil asub erineva massiga tähtede ilmumiskohti ühendav joon peajadast paremal ja on peaaegu vertikaalne, vastates ligikaudu temperatuurile 3000 K. Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR-diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral pooluste kohal) ning suur osa gaasist jääb (rõngana) tähte ümbritsema. Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni
kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel. Peajadast allpool paiknevad ebatavaliselt väiksed ülitihedad tähed, valged kääbused. Peajada kohale jääb väike rühm heledaid tähti. Neist kõrgemal ja paremal paiknevad veelgi haruldasemad üliheledad punased tähed. Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M
Tähtede vanus HR- diagramme koostatakse mitmesugustele tähesüsteemidele ja Galaktika piirkondadele. Hajusate täheparvede HR-diagramm võimaldab määrata tähtede vanust. Hajusparve HR- diagrammi on suhteliselt lihtne koostada, sest parve tähed on meist võrdsel kaugusel ja absoluutse heleduse asemel võime kasutada näivat tähesuurust. Samuti võime lugeda parve tähti samaaegselt tekkinuiks, ühevanusteks. Punkt, kus täheparve HR-diagramm pöörab peajadast hiidude jadasse näitab, millise massiga tähed on parajasti tasakaalu kaotanud ja määrab parve vanuse. Tuntud vanusega nn. standardparvede abil kalibreeritud HR-diagrammid võimaldavad määrata kaugete, ka teistes galaktikates olevate parvede vanust. Võttes abiks tähtede evolutsiooniteooria, saame niiviisi hinnata ka parve mittekuuluvate tähtede ja teiste galaktikate vanust. Mõne hajusparve vanus: Plejaadid 50 miljonit aastat Hüaadid 6000 miljonit aastat
annaabi.ee 
