7. Küll kirbud ennast päästavad, kui lammast ohverdatakse. 8. Mille unustad, sellest tunned hiljem puudust. 9. Kes armastuses imet ei usu, on kadunud hing. 10.Naistega ei tohi vaielda. Alati jääd kaotajaks pooleks. Loogika on nende käes sulaselge vaha. 11. Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud. 12. Ja inimesele on antud ainult üks lühike elu, ja see kaob ... 13. Imelik, et saab surra kui armastad. 14. Sa võid muutuda peaingliks, narriks või kurjategijaks, ja keegi seda ei märka. Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks. 15. Ta on inimene nagu minagi, aga ta on mulle võõram kui puu. 16. Kui oled surnud, oled kole tähtis - kui elad, ei hooli sust keegi. 17. Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud. 18. See, mis meid kord varem koos hoidis, on nüüd purustatud. Tänapäeval oleme laiali pillatud nagu klaaspärlid katkenud niidi otsast
Teed, mida suudad, ja kõnnid koju. Mis meist muidu saaks?" (Ravic mõtles Veberi sõnade üle) Lk 114,,,,Mille unustad, sellest tunned elus hiljem puudust." (kelner baarist) /---/ ,,õigus. Kuid see, mida ei unusta, teeb elu põrguks." (Ravic) ,,Mulle mitte. Mis möödas, on möödas. Kuidas saab see elu põrguks teha?" Lk 115,,Odav on vaid, mida ei osata kanda, mõtles Ravic." Lk 117,,,,See ongi siin ilmas see kõige pöörasem: sa võid muutuda peaingliks, narriks või kurjategijaks, ja keegi seda ei märka. Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks."" (Ravic) Lk 124,,Üks tuhandetest tüdrukutest, mõtles Ravic, kelle puhul tahtmatult küsid, miks loodus vaeva on näinud, et neid nii nägusaks luua kui sa tead, mis peaaegu kõigist neist saab: tööst kurnatud, ebaõige ja ebaterve elu tõttu kiiresti vormituks muutuv olend." (Ravic Lucienne'st) Lk 125,,Armastus, mõtles ta. Ka see on armastus