Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
aastat kulus aega, enne kui selle seaduseni jõuti. Õiguse huvides katseid
ajakirjandusseadust teha, küll oli. 1968. aasta sügisel arutati NLKP Kk poliitbüroo
istungil ühte ajakirjandusseaduse projekti. Tehtud oli see küll varem, kahjuks jäi
arutamine sügise peale. Vahepeal oli aset leidnud ,,Praha kevade" liitlasvägede
tankidega mahasurumine Tsehhoslovakkias. Katse luua ,,inimnäolist" sotsialismi
ehmatas NLi vanadekodu meenutavat juhtkonda.
Otsustavaks sai kompartei peaideoloogi Mihhail Suslovi seisukoht ,,on teada, et
Tsehhoslovakkias tsensuuri kaotamise ning tankide sisseviimise vahe oli vaid mõni
kuu. Ma tahaksin teada, kes toob tankid meie juurde". Alltekst on väga selgesti loetav
igasugune ajakirjandusliku vabaduse andmine ei tulnud kõne allagi. 60ndate aastate
keskel üritati reforme läbi viia paljudel aladel (nt majandusreformid, millega
vähendati tsentraalset juhtimist). Ajakirjandusereform jäi aga sinnapaika.