Arvo valton
kirjutav autor. Paarisajas enamasti lühikeses novellis kasutab ta leidlikult selle
kirjandusvormi võimalusi, astumata siiski zanrireeglite radikaalse purustamise teele.
1970-ndate lõpus asub Valton oma ampluaad avardama kahes suuna, avaldades novellide
kõrval nii mahukaid romaane ja jutustusi kui ka aforismikogumikke, pisiproosat, luuletki.
Esimeste kogude ,,Veider soov"(1963) ja ,,Rataste vahel"(1966) valdavalt
realistlikud elupildid ei eristu kuigivõrd proosa peahoovusest. Poolehoid nn väikesele
inimesele, tööpoeesia ja lihtne stiil lähendaksid neid nagu nõukogulikule paradigmale,
kuid samas peegeldab Valton argistes pisiasjades nõukogude süsteemi nuripidisusi.
Teises kogus saab selgemad piirjooned üks Valtoni kandvaid teemasid, mis on kokku
surutud pealkirjakujundusse: tavaline inimene ,,rataste vahel", talle arusaamatus
bürokraatlikus masinavärgis, mis toodab võõrandumist. Hilisemas loomingus laieneb see
annaabi.ee 
