Kloostrimõis Kolgas
kohmakalt ja eelkõige oli tähtis kõikide asjassepuutuvate objektide äranäitamine.
17
Kuid olgu võlvkäigu puhul tegu värava või keldriga, kahtlustan ikkagi seda, et danskeriga maja on
ümber ehitatud praeguseks teenijatemajaks.
Esimese põhjendusena tsiteerin Raul Vaiksoo 1999. a. projekti: "Ootamatud on teenijatemaja ja
valitsejamaja väga paksud müürid (kohati paksemad kui peahoonelgi) ning nende all olevad
võimsad keldrid. Tegemist võib olla mitme ehitusjärgu või ümberehitustega (nt teenijatemaja
tegelikult klassitsistlik fassaad on samas "mahutunnetuslikult" barokne)." Teenijatemaja keldrisse
oli ette nähtud 1979. aasta projekti järgi rajada pommivarjend. /Treikelder, joonis 3/ Müüride
paksuse pärast pidas Lembit Odres üheks Kolga torni tõenäoliseks asukohaks just teenijatemaja, aga
mitte peahoonet.