Eesti majandus 20. sajandil
väikepõllumajandus talude näol.
Pärast reformi kujundati põllumajandus enamuses ümber
talumajandussüsteemile.
Eesmärgiks oli elujõuliste perekonnatalundite moodustamine.
28.jaan.1920.a. Maareformi teostamise määrus:
uutele maasaajatele anti talukohad rendilepingu alusel kuueks
aastaks. Pärast sellist katseaega anti maa pärandatavaks
kasutamiseks.
Maareformiga rajati uusi ja soodustati vanade talude
arengut.
Eesti Vabariigi põllumajanduse peaharuks oli looma-
kasvatus, loomakasvatuses omakorda piimakarjakasvatus.
See oli taludele peamiseks sissetuleku allikaks.
Põllukultuuridest toodeti müügiks kartulit ja lina.
Põllumajanduse peamiseks eesmärgiks oli arendada neid
harusid, mille toodetele oli välismaal turgu.
1919.a. maareformi tulemusena loodi juurde 54 000 talu.
Talude arv ulatus 1939a. ligi 140 000-le.
Suurt osa etendas põllumajanduses ühistegevus.