soojalt ja ole ettevaatlik tema eest hoolitsedes. Puhkus. Aseta alati teadvuseta kannatanu, kellel on pulss ja kes hingab, külili, ettepoole kaldu, jalad kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju verevarustus parem. See on sobiv asend juhul, kui kannatanu on teadvusel. Soojus. Hoolitse, et kannatanu ei külmetaks, kaitse niiskuse eest. Ettevaatlik hoolitsus. Hoolitse kannatanu eest ettevaatlikult, nii et shokiseisund ei suureneks.Kui ei ole hädavajalik, ära tõsta kannatanut kunagi. PEAHAAVAD 1. Hinda tedvust 2. Kannatanu asend: istuv või tervel (vigastamata) poolel pikali 3. Vabasta haav: vajadusel võta kiiver peast 4. Aseta side, jäta silmad ja kõrvad vabaks NB! * Ära püüa haava puhastada * Ära avalda haavale asjatut survet * Ära püüa nähtavat ajupinda tagasi lükata * Ära anna süüa ega juua * Ära liiguta kannatanut, kui kahtlustad selgroo vigastust. RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED 1. Kontrolli nii sisenemis kui väljumisaja suhtes. 2
Närviärritus võib tekitada lihasspasmi. Sümtomid: 1. pea on pööratud sundasendisse; 2. pea pööramine on valulik; 3. terav valu kuklas Raviks on soojendav kaelaside, soojendavad salvid, valuvaigistid. Rakendatakse ka venitamist. Taastumine kestab ühe nädala. 16 Peavigastused 17 Peatraumade korral esinevad sageli hematoomid, ödeemid, latseratsioonid ja näoluude fraktuurid. Peahaavad on väga veritsevad, seetõttu on verejooksu peatamine tihti probleemiks. Väiksemate haavade korral piisab verejooksu peatamiseks haava poolte kokku surumine ja nende fikseerimine plaastritega. Suurema haava korral peab kasutama ka sidet. Kui haava ääred on ebamäärased, rebenenud või katki, vajab haav juba kirurgilist korrastamist. Näovigastustega käivad tavaliselt kaasas ka verejooks ninast. Ninas on