pinget. 1996. aastal rändas moemärk üle lahe Soome. 1998. aastal sirutus haare veelgi, sedakorda Rootsi suunal prestiizikas NK kaubamajas asetus Ivo Nikkolo bränd kõrvuti teiste tuntud Euroopa moemärkidega. Kollektsioonid Ivo Nikkolo kollektsioon valmib täna disainerite Eve Hansoni ja Xenia Joosti käe all, kes jätkavad Ivo Nikkolo originaalset joont ning käekirja. Hetkel pakume Ivo Nikkolo märgi all ainult naistekollektsiooni. Nii Ivo Nikkolo ise, kui ka peadisainer Eve Hanson on pärjatud Eesti moedisaini auhinna Kuldnõelaga. Mõlemal disaineril on ühine kiindumus lihtsa disainerliku joone ja eksklusiivsete kangaste vastu.
Gottlieb Daimler(17 märts, 1834 6 märts, 1900) Gottlieb Wilhelm Daimler sündis Stuttgardi ligidal. Juba väiksena huvitas teda tehnika ning hakkas õppima relvassepaks. 1852 otsustas ta õppima hakata masinaehitust ja lahkus kodulinnast 1872 Daimler ja Maybach läksid tööle maailma suurimasse püsimootorite tehasesse mis oli poolenisti Nikolaus Otto oma, kes otsis uut tehnilist direktorit. Kui Otto ja Daimler olid direktorid, arendasid nad gaasimootoreid ning samal ajal oli Maybach peadisainer. 1876 leiutas Otto nelja takti tsükli mis sai patendi 1877 kuid see kohe taandati kui Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori.
Ja nüüd saab Ivo Nikkolo endale lubada ka tõelist moekunsti, tuues 2007. aastal koos Eve Hansoniga rahva ette efektse ja müstilise kollektsiooni «Andromeeda» Julgus olla IN Ivo Nikkolo looming on kui hea vein, mis muutub ajaga vaid paremaks ja mida tuleb nautida kiirustamata. Sest aastate eest soetatud jakke ja mantleid kantakse siiani hinnatakse ebatraditsioonilist klassikat ja põnevat kangavalikut. Ivo Nikkolost nenede silmadeläbi Eve Hanson Ivo Nikkolo peadisainer Ivo käekirjas on see sõnadesse pandamatu miski, mis on kujunenud ka kaubamärgi käekirjaks. Kui rõivad järgivad üsna klassikalist joont, siis Ivo ise on päris ulakas. Talle meeldivad veidi pöörased materjalilahendused, ootamatud detailid, kohati veidi imelikud erksad värvid. Aga kõige selle kõrval on ta ka paras konservatiiv. Ilmselt nende vastuolude koosmõju annabki kokku ühtaegu aegumatu ja alati ootamatu «kiiksuga» koosluse. Ivo on üks lõbus sell
aastal,''Coco Chanel & Igor Stravinsky'' loodi parfüüm nende armuafääri ajal. Tegelikult oli nende suhe selleks hetkeks juba läbi ja Cocol oli tekkinud uus armuke. Nii filmis kui ka raamatus oli kirjas, et Coco rahastas Igori projekte. Vaadates Coco Chaneli pilte, on väga paljudel piltidel Cocol suits suus, ka mõlemas filmis on tema suitsetamist tugevalt rõhutatud. Vaatamata sellele, jääb Coco Chanel siiski alati daamiks. Karl Lagerfeld Aastast 1983 Chaneli moemaja peadisainer. Rahvuselt sakslane. Samuti on Lagerfeldil enda- nimeline moemaja ning teeb koostööd ka itaalia moemaja Fendiga.
1906 saab Ferdinandist sama firma arendus- ja tootmisdirektor. 1909. aasta 19.septembril sünnib Ferdinand Porschel poeg, kellele pannakse nimeks Ferdinand Anton Ernst Porsche. Rohkem tuntakse teda Ferry Porsche nime all. 1910 võidab Ferdinand Porsche enda disainitud 4-silindrilisel 90-hobujõulisel masinal Prints Henry võistluse. 1916 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tegevdirektor. 1923 läheb Ferdinand Austriast Saksamaale. Temast saab Daimler'i peadisainer (NB! Austria Austro-Daimler ja Saksa Daimler olid erinevad firmad) .1926 nimetati Daimler ümber Daimler-Benz'iks. 1929 pakub Austria autofirma Steyr Ferdinand Porschele kohta juhatuses ja peainseneri ametikohta. Ferdinand nõustub. Kuid vaevalt saab ta tööle asuda, kui Steyr liitub Austro- Daimleriga. Ferdinand lahkub. 1930 loob Ferdinand koos vana sõbra Karl Rabega Stuttgartis iseseisva disainifirma. Esimeste suuremate tööde hulgas olid rahvaauto prototüübid firmadele Zündapp ja NSU.
Aastal 1998, veidi modifitseeritum süsteem sellest versioonist, mida kutsuti Windows 98-ks oli välja antud. Nii Windows 95 kui ka Windows 98 sisaldasid suurt osa assamblerikeelt. 15 Teine Microsofti operatsioonisüsteem on Windows NT, mis on sobib kokku Windows 95 mingil teatud tasandil. See oli täis 32-bitine süsteem. Peadisainer Windows NT-l oli David Cutler, kes oli samuti üks VAX VMS operatsiooni disainereid, seega mõned ideed VMS-st on on praegu NT-s. Microsoft ootas, et esimene versioon NT-st kõrvaldaks MS-DOS-i. Ainult Windows NT 4.0 tegi selle viimase oma suurel teel, eriti korporatsioonide võrgustikus. Versioon 5 Windows NT-st nimetati ümber Windows 2000-ks varajastel 1999ndatel. See oli ettekavatsetud järeltulija nii Windows 98-le kui ka Windows NT 4.0- le
lastud, siis sisaldas see samuti mitmete oeratsioonipsüsteemide funktsioone, MS-DOS süsteemi kasutati vaid buutimiseks ja vanade MS-DOS programmide töötamiseks. Aastal 1998, veidi modifitseeritum süsteem sellest versioonist, mida kutsuti Windows 98-ks oli välja antud. Nii Windows 95 kui ka Windows 98 sisaldasid suurt osa assamblerikeelt. Teine Microsofti operatsioonisüsteem on Windows NT, mis on sobib kokku Windows 95 mingil teatud tasandil. See oli täis 32-bitine süsteem. Peadisainer Windows NT-l oli David Cutler, kes oli samuti üks VAX VMS operatsiooni disainereid, seega mõned ideed VMS-st on on praegu NT-s. Microsoft ootas, et esimene versioon NT-st kõrvaldaks MS-DOS-i. Ainult Windows NT 4.0 tegi selle viimase oma suurel teel, eriti korporatsioonide võrgustikus. Versioon 5 Windows NT-st nimetati ümber Windows 2000-ks varajastel 1999ndatel. See oli ettekavatsetud järeltulija nii Windows 98-le kui ka Windows NT 4.0- le
lastud, siis sisaldas see samuti mitmete oeratsioonipsüsteemide funktsioone, MS-DOS süsteemi kasutati vaid buutimiseks ja vanade MS-DOS programmide töötamiseks. Aastal 1998, veidi modifitseeritum süsteem sellest versioonist, mida kutsuti Windows 98-ks oli välja antud. Nii Windows 95 kui ka Windows 98 sisaldasid suurt osa assamblerikeelt. Teine Microsofti operatsioonisüsteem on Windows NT, mis on sobib kokku Windows 95 mingil teatud tasandil. See oli täis 32-bitine süsteem. Peadisainer Windows NT-l oli David Cutler, kes oli samuti üks VAX VMS operatsiooni disainereid, seega mõned ideed VMS-st on on praegu NT-s. Microsoft ootas, et esimene versioon NT-st kõrvaldaks MS-DOS-i. Ainult Windows NT 4.0 tegi selle viimase oma suurel teel, eriti korporatsioonide võrgustikus. Versioon 5 Windows NT-st nimetati ümber Windows 2000-ks varajastel 1999ndatel. See oli ettekavatsetud järeltulija nii Windows 98-le kui ka Windows NT 4.0-le.
annaabi.ee 
