KALEVIPOEG
järgmine päev laudu minna tooma ja ehitada linna. Siis tuli talle
meelde tasku pistetud kannupoiss. Ta võttis ta sealt välja ja küsis:
Kalevipoeg: Kuidas küll sa julgesid Vetevaimule vastu hakkata?
Kannupoiss: Küllap oleksin ta oma kavalusega üle kuidagi
kavaldanud.
Kalevipoeg: Mina lähen homme laudu tooma, kuid sina jääd siia
valvesse, juhuks kui peaks veel sõjateateid tulema, ja kui tuleb siis
saada kullerid mulle järele.
Jutustaja: Juttu vestes võeti veel kehakinnitust ning peadi jõudiski
õhtu kätte ja mõlemad mehed sirutasid end mugavalt magama.
Tähesilmad vilkusid taevas ja kuugi vaatas väsinud puhkajaid.
Ilus ilmaneitsike, tuli siia kaevust vett jooma, kuid upitades üle
kaevu serva kukus tal sõrmus sõrmest ära. Kalevipoeg tuli vaatama
kes seal nii haledal häälel nutab.
Kalevipoeg: Noh, kena neiu mis te nutate?
Ilmaneitsi: Mul kukkus sõrmus peast ja ehk te saate selle sealt ära
tuua.
Kalevipoeg: Jah, loomulikult.
(Kalevipoeg ronib kaevu)
annaabi.ee 
