Masinamehaanika täielik loengukonspekt
m
võrra kõrgemad. Seega
h f 1 = h f 2 = h *f m = ( ha* + c * )m ja
jalgadeläbimõõdud
d f 1 = d1 - 2 h *f m
d f 2 = d 2 - 2 h *f m
Pärast peaderingjoonte konstrueerimist on võimalik määrata nii hambumissirge kui ka
hambaprofiilide toimivaid, aktiivseid osi st. piirkondi, kus hambad tegelikult kokku
puutuvad. Kuna hambad lõpevad peaderingjoonel, siis ei saa olla kokkupuudet
hammaste vahel väljaspool hambumissirge aktiivosa - lõiku K1K2. Kandnud need
punktid tsentritest O1 ja O2 tõmmatud ringjoonekaartega vastavatele profiilidele, saame
hammaste profiilide aktiivosade alumised punktid Kp1 ja Kp2 (joonisel 27 need punktid
puuduvad).
Hamba profiil on evolventne piirpunktini L (vastav hamba piirkõrgus he), kus ta läheb
üle pingete kontsentratsiooni leevendavale siirdekõverale (vt. joon. 28).
4.3.4