Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub
Inimkond reguleerib enda arvu ise,
aga selle tagajärjel hävineb kujuteldamatu piirkond viljakat maad, mis heal juhul alles
kolmandaks põlvkonnaks taastub.
Inimesed on siia ilma loodud soojuslemestena. Iga inimene vajab kodu. Olenevalt
geograafilisest paiknemisest vastavat tüüpi. Paratamatult raiume puid, põletame
kütuseid, toome maapõuest välja ohtlike elemente, mille tagajärjel satub õhku
küllaldaselt süsiniku ja väävliühendeid. Samas ei jää kõik see keemia meie
peadekohale niisama hõljuma vaid hakkab omakorda omavahel reageerima ja
tulemuseks on happevihmad, osooniaugud ja kasvuhooneefekt, mis otseselt
muudavad inimkonna eluolu kehvemaks. Järjekordselt jõuame teemani, kus me
hävitame loodust, mõtlemata sellele, kui palju see meid ennast kahjustab ning
hävitame ilu enda ümber, mida pigem peaksime kõigi võimaluste piires säästma.
Järk-järgult puu oksi maha saagides on puu tõenäoliselt hukule määratud. Keegi
annaabi.ee 
