Immanuel Kant
oleva mõtleva subjekti ühtsuse idee, psühholoogilise idee ehk hinge idee.
Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, lõputust tinglike suhete reast
jõuda kõigi ilmingute ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni.
Disjunktiivsele, välistavale suhte viisile vastab kõigi mötlemiseobjektide tingimatu
ühtsuse idee, kõrgeima olendi idee, ehk Jumala idee.
Otsustava tähtsusega on see, et need ideed on vaid "peabeeskirjad" (Sollvorschriften).
Nad viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Hinge idee ütleb mulle: Sa pead kõik
psüühilised ilmingud nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks tervik, hing.
Maailma idee ütleb: Sa pead tinglike ilmingute read nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks
tingimatu ühtsus: maailm.
Jumala idee ütleb: Sa pead mõtlema nii, nagu kõigele mis eksisteerib oleks üks hädavajalik
põhjus - Jumal.