Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri draamajuhiks sai Jüri Lumiste, peadirigendiks Endel Nõgene, peaballettmeistriks Ülo Vilimaa. 1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga "Tosca" ja lastelavastusega "Väikese onu saaga" Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare'i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare'i komöödiat "Kaheteistkümnes öö", lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast. 1998 - balletijuhi kohale asus Mare Tommingas. 1999
krahvi, ning Giselle raskest saatusest. 1.3 Ballett 19.sajandi keskpaigast 20.sajandi lõpuni 19. sajandi lõpus saab alguse klassikaline ballett, kus baleriini sammud on palju julgemad ja keerulisemad kui romantilises balletis. Baleriinid hakkasid kandma klassikalist tutu-d, lühikest kaharat seelikut, tänu millele üha julgemaks muutunud tantsusammud kenasti välja paistsid. 1869. aastal määratakse Marius Petipa Peterburi balletiteatri peaballettmeistriks ning esietendub tema koreograafiaga ja Ludwig Minkuse muusikaga ,,Don Quijote". See on tehtud Cervantese kirjutatud romaani ainetel. Samal ajal Pariisis esietendub tuntud ballett ,,Coppelia". 1877. aastal esietendus Moskvas tänapäeval kõikidele teada ballett ,,Luikede järv". See kahjuks ei läinud rahvale peale ehk polnud menukas ja tehti 1895. aastal Peterburis uus lavastus. 1. ja 3. vaatuse koreograafiks on Marius Petipa ning 2. ja 4. vaatuse loojaks on Lev Ivanov
annaabi.ee 
