Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub? Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs
Tagada optimaalne jalalöökide tempo ja liikuda rütmis: löök kiirem kui ettevalmistus löögiks. Valida sooritatavale delfiinijalalöökide arv vastavalt ujumisdistantsi pikkusele ja oma võimetele, kuid mitte vähem kui kaks. Muuta liikumise trajektoori nii, et viimased jalalöögid kindlustavad õige väljumissügavuse esimese tõmbe alustamiseks. Hoiduda käte ja õlgade vibutamisest. Hoida peaasendit kogu aeg käte vahel. Alustada natuke väiksema amplituudiga teravamate jalalöökidega ning liikuta edasi jõulisemate ja tugevamatega lõpus. Kontrollida jalalöökide tempot topeltlöökide arvuga ja sooritada viimased jalalöögid maksimaalse impulsiga. (R. Haljand 2007: 158) Väljumistõmmete alguse asendi nõuanded: Kere ja puusad vahetult veepiiri all, pea käte vahel. Jalad delfiinilöögi algasendis, põlvedest veidi kõverdatud.
annaabi.ee 
