Eesti geograafia
pinnavorme ja kujundades vanu. Sega nimetatakse aluspõhja reljeefi tinglikult ka vanaks reljeefik, kuna tema üldilme
pärineb kvaternaarieelsest ajast ning on aluseks praegusele reljeefile.
Aluspõhjakivimite erineva kulumiskindluse ja kallakuse tõttu lõunasse on lavamaade põhjanõlv järsk,
lõunanõlv aga lauge. Seega on vana reljeef kuestalaadne ehk astanguline. Vanale reljeefile avaldasid mõju ka
ürgjõed, mil peaarteriks oli praeguses Soome lahes voolanud ÜrgNeega, kuhu PõhjaEestist suubus rohkesti
lisajõgesid.
Kuna PõhjaEesti orud olid valdavalt loodekagu suunalised siis jääajal pääsesid neisse liustikud, mis orge
ümbervormistasid. LõunaEesti idalääne suunalised orud täitusid jääga ning hiljem jää libises neist üle. Seetõttu on
LõunaEesti orud praeguseni järsuveerulisemad.