Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil
Ja järgmist olümpiat ei
tulnudki. Ei tulnud ka ülejärgmist. Kümned ja sajad spordikuulsused
langesid kas lahinguväljal, hukati vangilaagrites või näljutati surnuks
tööpataljonides. Oma medalid ja kuulsus jäi võitmata paljudel suurtel
sportlastel, kes väärinuks olümpiamedaleid, kuid ei saanud neid iial. Uute
olümpiamedalite jagamiseni jäi tosin aastat.
Kergejõustik
Kergejõustik on olnud alates 1896. a. Ateena OMist kõikide
kaasaegsete olümpiamängude peaala. Pärast 1913. a. Berliini kongressi
hakati fikseerima ka ametlikke maailmarekordeid.Esimesed ühtsed
võistlusmäärused avaldati 1914. aastal.1922.aastal alustati naiste
maailmamängude korraldamist ja 1928.a. Amsterdamis jõudis olümpiale
ka naistekergejõustiklased. Esimesed Euroopa meistrivõistlused toimusid
1934.a Torinos ning sealt alates korraldatakse neid iga nelja aasta
tagan. Euroopa karikavõistlustega alustati 1965. ja Euroopa
sisemeistrivõistlustega 1970