õiguspsühholoogia
instituudi juhataja Johannes Lange, kes 1929. aastal avaldas raamatu ,,Kuritegu kui saatus".6 Ta leidis ühemunarakukaksikute
konkordsuse kuritegeliku käitumise korral olevat 77%(10 paari 13-st) ja kahemunaraku kaksikute puhul 12% (2 paari 17-st).
Lisaks sellele tegi Lange kindlaks, et kõigil kolmel MZ-kaksikul, kellest üks viibis vanglas ja teine mitte (s.o puudus
konkordsus), oli kurjategijate puhul tegemist raskete peaajuvigastustega. Nagu raamatu pealkirigi ütleb, järeldas Lange
sellest, et pärilikkuse roll kuritegeliku käitumise puhul on erakordselt suur.Lange uuringut on kritiseeritud, muu hulgas seatud
kahtluse alla kaksikute liigi määramise täpsus ja viidatud liiga väikesele katseisikute arvule.1977. aastast pärineb Karl
Christianseni läbiviidud kaksikute põhjalik uuring,kus ta võttis vaatluse alla peaaegu kõik kaksikud, kes sündisid Taanis 1881.
aastast kuni 1910. aastani