Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Iseäranis põhjalikult tuleb küsida varasemate haiguste (eelkõige diabetes mellituse, hüpertoonia,
epilepsia), ravimite, uimastite kuritarvitamise ja allergiate kohta. Ka varasemad arstilt saadud
väljakirjutuslehed (diabetes mellitus, epilepsia, ravimid ...) aitavad teha järeldusi ning need tuleks
tingimata kaasa võtta.
Kui kiiresti kaotas patsient teadvuse? Millal esimesed nähud tekkisid?
See, kui kiiresti teadvusehäire tekkis, on tähtis fakt. Äkki tekkinud teadvusetus on märk
peaajutraumast, intratserebraalsest verejooksust, raskest infarktist või epilepsiast. Ka kardiaalsete
põhjuste tagajärjel (rütmihäired) võib tekkida äkiline teadvusekaotus. Aeglaselt süvenevad
teadvusehäired võivad esineda ajukasvaja või kroonilise subduraalse hematoomi tagajärjel.
Metaboolsed häired, nagu hüperglükeemia, võivad areneda mitme päeva jooksul.
Somnolentsetel või sooporiga patsientidel tuleb kontrollida orienteerumistaju:
Kas Te oskate öelda, kus me praegu oleme
annaabi.ee 
