Platoni poliitiline õpetus
hingelaade tnapevaselt teldes: valitsevaid mentaliteete ka erinevad
vrtushinnangud.
Faktilistelt olemasolevatest hiskonnakorraldustest on aristokraatia Platoni
hinnangul kige lhedasem iglusele. Aristokraatia oli tollases poliitilises
snavaras kibiv termin, mis thistas sugukonna/himu eliidist vlja kasvanud
krgema pritoluga isikute vimu. Thtthelises tlkes aga thendab ta
parimate vim. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda
phjendas tema iglase riigi petus parim on tarkuse poole pdleja. Ta
paigutab telised aristokraatiad kaugesse minevikku, millest me teame enam
legendide kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsevad aristokraatia, millest
Platon kneleb, tingimustes need, kelle hinges domineerib mistuslik hingejagu
ja kes seetttu on kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu
iglase riigi ideele lhedase valitsemiskorraldusega. Iga jrgmine
valitsemistp on sellest ideaalist ha kaugemal, ha ebaiglasem selle
sna platonlikus thenduses