Teise mensuuri koos liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust, v6rreldes seda etalonviirviga (konjaki pruun). Liiv on betobnis kasutamiseks k6lbulik, kui lahus pole tumedam etaloni viirvusest. Mida tumedam on lahuse v6rvus, seda rohkem see sisaldab huumust ning huumuse rohkus pdhjustab sega mitte tardumist. Katsetulemused on viilja toodud punhis 8.6. 8. Katsetulemused Tabel 8. I Puistetihedus 1 1789,9 1510 215,9 1000 L580 2 1793,9 1580 Tabel8.2 Ntiiv tihedus
siis betoon, milles kasutada antud killustikku jflmetiiitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Katsetatud killustiku ttihiklikkuseks saadi 45,tyo. Killustiku tiihiklikkus n2iitab protsentides materjali vahele jii2ivate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel tiiitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest vflikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Antud tulemus on piisavalt suur, mis pdhjustab ka puistetiheduse ja niiivtiheduse erinevuse suure erinevuse. Killustiku peensusmooduliks saadi 4,75. Kirjandusest vdib leida killustiku peensusmooduliks 6,5- 8,5, seega katsetatud killustik on suhteliselt peene, kuna leitud tulemus on viiiksem kirjandusest leitavaga. Killustiku terade iilemiseks mSSduks D tuli 16 mm ning alumiseks mS6duks d 5,6 mm. Kuna terade suurima ja vfiima l[bim65du suhe peab olema suurem kui 1,4 ning katsete kiiigus saadud andmete pdtrjal saadi selleks suhteks 2,86
I 0 U/o x 6,4 u/o 79,7 6. J:ireldus Esimesena mfliirati kipsi jahvatuspeensust, milleks tuli 6,8yo. Jahvatuspeensust n?iitab s6elale aYaga 0,2 x 0'2 mm jiiiinud materjali hulk protsentides sdelumiseks voetud esialgsest 50 grammist' Jahvatuspeensuse tdus pdhjustab iuuremat kipssideaine tugevust. entuo t utr" puhul on jahvatuspeensus suhteliseli va-ke, mis tiihendab kipssideaine haprust. Teisena miiiirati kipsitaigna-nbrmaalkonsistentsl. See nriruU vee hulka, mis tuleb v6tta kipsi esialgsest massist