A. Tšehhov "Magada tahaks"
heidad. Nd aga see muusika ainult rritab ning rusub, sest ta ajab une
peale, aga magada ei tohi; kui Varka, jumal hoidku, magama jks, siis
kolgiksid perevanemad ta lbi.
Lambike vilgub. Roheline laik ja varjud hakkavad liikuma, ronivad Varka
poolavatud, liikumatuisse silmadesse ja kujunevad pooleldi uinunud ajus uduseiks
viirastusteks. Ta neb tumedaid pilvi, mis kihutavad ksteise jrel mda
taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka
neb avarat, pdela poriga kaetud maanteed: mda maanteed venivad voorid,
longivad inimesed, kompsud seljas, liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud;
ja mlemal pool maanteed paistavad lbi klma karmi udu metsad. kki langevad
kompsude ning varjudega inimesed pdelasse porri maha. "Miks nii?" ksib
Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama,
magavad magusasti, aga telegraafitraatidel istuvad varased, need karjuvad nagu
laps ja pavad neid ratada.
"iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma.