Metallid
Sel
eesmärgil kasutatakse kaitseklapis pallaadiumkettaid. Laia leviku osaliseks on
saanud ka pallaadiumehted. Need on dekoratiivsed, ei oksüdeeru ega tuhmu õhus.
Pallaadiumist on vermitud ka medaleid. Nt teadussaavutusi autasustatakse
Wollastoni medaliga, mis on tehtud pallaadiumist.
Pallaadiumil on erakordne võime neelata vesinikku. Üks mahuosa pallaadiumi võib
absorbeerida ligi tuhat korda suurema ruumala vesinikku. Niisugusele olukorrale
vastab ühendi Pd4H3 tekkimine. Neeldunud vesinik eraldub metallist atomaarsena,
olles seejuures keemiliselt äärmiselt aktiivne: lihtaine väävel muutub temaga
reageerimisel vesiniksulfiidiks, joodist tekib vesinikjoiid jne. Neil reaktsioonidel
esineb pallaadium katalüsaatorina, muutes vesiniku reageerimisvõimeliseks.
Kõrgemal temperatuuril läbib vesinik kergesti pallaadiumvaheseina, pallaadium ei
ole takistuseks vesinikule, nii nagu sõel ei pea vett. Sead omadust kasutatakse