Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused
kbp pikkune tsirkulaarne DNA ja see viirus tekitab peamiselt persistentset ja latentset
infektsiooni, mida iseloomustab viiruse DNA stabiilne integreerumine peremeesraku
kromosoomi.
Vetikate viirused
Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA
genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused
kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda:
- Chlorovirus (Paramecium bursaria chlorella virus 1 – PBCV1)
- Coccolithovirus (Emiliania huxleyi virus 86 – EhV-86)
- Prasinovirus (Micromonas pusilla virus SP1 – MpV-SP1)
- Prymnesiovirus (Chrysochromulina brevifilum virus PW1, CbV-PW1)
- Phaeovirus (Ectocarpus siliculosus virus 1 – EsV-1; Feldmannia species virus 1- FsV)
- Raphidovirus ( Heterosigma akashiwo virus 01 – HaV-01)
Palju liike on veel perekondadesse süstematiseerimata.
Enim uuritud üherakuliste vetikate, eriti Chlorella viiruseid