· Esialgu tasu maali eest kindlaks ei määratud. · Anghiari lahing toimus1440.a, 12 aastat enne Leonardo sündi. · Ser Piero suri 9. juunil 1504.a jättes Leonardo täielikult ilma päranduseta. · Leonardo ei suutnud jälle "Anghiari lahingut" maalima hakata. Selle asemel katsus ta tehistiibade abil õhku tõusta. · Michelangelo kutsutu Leonardot üles ärritama ja anti talle sama ülesanne maalida valmis lahingu kartong. · Leonardo: "La guerra e la pazzia bestialissima" ehk "Sõda on kõige elajalikum hullumeelsus." · Keegi ei kahelnud, et Michelangelo jõuab kartongi tähtajaks valmis, kuid Leonardo teadis, et tema ise seda tähtajaks ei lõpeta. · Kuna lepingus oli kirjas, et kui kunstnik hakkab maalima seinale, ei pea ta tähtajast kinni pidama, siis seda Leonardo ka tegi. · Leonardo ratsanike lahing versus Michelangelo suplevad sõjamehed ehk barokk versus klassitsism.
saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüptseenid, nagu jumalate laskumine lavale. [See võte (deus ex machina, ld k jumal masinast), on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. 16.saj õpul ühendati komöödiaetendusi ka madrigalistiiliga: tegevus ja dialoogid anti edasi ansamblilaulus. Kuulsaimad sellistest madrigalikomöödiatest on Orazio Vecci "L'Amfiparnaso" ("Parnassose nõlvad", 1597) ning Adriano Banchieri "La pazzia senile" ("Vanadusnõtrus", 1598) Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis (16.saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring). Tunti tõsist huvi Vana-Kreeka luule ja draama vastu. Camerata liikmed jõudsid veendumusele, et Vana- Kreeka luulet ning ka draamat kanti algselt ette kitara või mõne teise pilli saatel lauldes. Püüti seda laulmisviist taaselustada.