Eesti mõisad
Mitte
kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub
aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased,
järelikult J. Schultzi ehitusperioodist.
Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark
pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväljakutel, vabalt rühmitatud puudel -
põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad
skulptuurid - Herakles, kes tõi pimeduseriigist päevavalgele põrgukoer Kerberose, ning
imekauni Leda ja luige skulptuur.
Ajalugu
17. sajandil eraldati Saue mõis Sausti mõisast ja kandis Väike-Sausti (saksa k Klein-Sauß)
nime, kust tuleneb ka koha eestikeelne nimi. Mõlemad mõisad kuulusid tollal von
Scharenbergide aadliperekonnale.
Saue mõisat hakati esinduslikult välja ehitama 1775