Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
T. Vihalemma andmeil
suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga
ainult vene keeles (1997: 252). Millist osa etendab siin haridus?
Uurimuste alusel on võimalik väita, et praegusel vene koolil Eestis on desintegreeriv toime.
Paljud lõpetajad oskavad eesti keelt nii halvasti, et ei ole võimelised isegi argitasandil suhtlema,
rääkimata edasiõppimisest või tööle asumisest. Näiteks M. Pavelsoni küsitluses osalenud
abiturientide hulgas oli vaid 7,5% neid, kes valdasid eesti keelt vabalt (1997: 220). Suur osa
küsitletuist (43%) aga ei olnud võimelisedki eesti keeles suhtlema. Sellega on kooskõlas T.
Vihalemma uurimistulemused: 15 23-aastaste küsitletute hulgas on 36% neid, kellel sisuliselt
puudub eesti keele kasutamise kogemus, ja 42% neid, kelle kommunikatiivne kogemus on
ebapiisav või piiratud. (Vihalemm 1998: 234).
annaabi.ee 
