Horvaatia ehk Kroaatia
Horvaadi rahvuslased
seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale,
Alexander I-le Marseille's atentaadi.
Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku
vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918
1943 itaallastele.
Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles
nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga, Ustasa juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic
Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige
Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama
koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja
rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas
välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse.
Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito,