Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta kuulis muusikat, see meeldis talle ja ta tahtis teada kus see tuleb. Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta tahtis ka hirmsasti mingit pilli mängida. Peale väikest mõtlemist võtsid muusikud oma hobusevankrist välja löökpilli ja andsid meelisele. Nad hakkasid siis kõik koos mängima. Meelis mängis löökpilli, Pauno fiidelit, Mauno rebekki, Riina portatiivi ja Edgar mängis lautot
kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse'' kirjutatakse sellest, kuidas solist, riigi-ja ärimees Aivar Riisalu leidis kolm kuud tagasi armastuse. Igati rõõmus sündmust, kuid paljud kommenteerijad on vägagi negatiivselt häälestatud. Pauno kirjutab `' Mina olen armunud Ashlynn Brooke´i. Süldibändi võin teha, ilmselt suudaksin ka kodulaenu eest koha riigikokku osta, oo Aslynn, kus sa o´od?'' ning Qwerti arutleb `'Kuidas nii, et "Missis"??? Riisalu vanused vanatoid peaksid endast ikka mitukümend aastat nooremaid vaatama. Huvitav kas Riisalu on gerontofiil nagu stripar-Marco, kes tahab vanu ja seniilseid?'' Kas tõesti on majanduslangus muutnud meid nii julmadeks teiste suhtes
annaabi.ee 
