Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
moraalinormidest.
Nii on teisest küljest ka algkoguduse käsitlusele omane teatud dualistlik maailmanägemine, mis
puudutab olukorda immanentses, empiiriliselt tajutavas maailmas. Siin nimetab johanneslik
traditsioon saatanat ,,selle maailma vürstiks" (Jh 12:31). Ka Pauluse teoloogia ning
deuteropauluslik traditsioon on selles osas sama meelt. Pauluse kirjad nimetavad korduvalt
saatanat Jumala vastaseks (1Kr 5:5 7:5 2Kr 11:14 2Ts 2:9). Pauluski peab saatanat selle
maailma ja selle ajastu isandaks (2Ko 4:4) Ta on ka pimeduseriigi valitseja, kes valitseb
,,kurjade vaimude" üle (Ef 6: 11-12). Luuakse terav vastandus, kuna on ka olemas valguseriik,
kus kristlastel on ,,osa püha rahva pärandist valguses" (Kl 1:12). Juba evangeeliumid viitavad
väljavalitud ,,valguse poegadele" (Lk 16:8 Jh 12:36).
,,See on juudi päritolu väljend, mis esineb juba Surnumere kirjarullides. Valguse pojad