KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
nähtust, mis põhigi, ent teiste sõnadega.
Haaba, värisevat puud, on lihtne teiste hulgast üles leida.
Eeslisandit komadega ei eraldata:
Õpetaja Lepp oli noor tegus meesterahvas. (nim käändes lisand)
Istusime Kolme Tuvi kohvikus tunde. (om k)
Laiskuritest päevavargad lõid jalad seinale. (seestütlev k)
Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega:
Villemi õele, ilusale blondile Paulinele, tehti sageli komplimente.
Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette:
Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud.
o Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse
lisand mõlemalt poolt komadega:
Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse.
Komaga ei eraldata veel
olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa.