Juhan Liiv
avaldas jutte ja luuletusi. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
See kõik nõudis talt suurt vaimset pingutust. Juba ,,Oleviku" ajastul ilmnes ta vaimuelus
korratusi. Nüüd ülepingutava töötamise tagajärjel murdus lõplikult tema hingeline tasakaal.
Ta hakkas põdema tagakiusamismaaniat, ta kuulis hirmuäratavaid hääli ja nägi igal pool
jälgijaid. Ta ise kirjutab selle kohta: ,,Tartus Hetzeli uulitsas pr. Escholtz'i majas elades oli
öösi katusel paugutusi kuulda. Majarahvas ei teadnud seletust, mina ka mitte. Hiljem
mõistsin, et sinna vist uulitsalt kive visati õhtutel oli pimedal ajal liialt koerte haukumisi selle
uulitsa ümbruses kuulda, mõnikord välja minnes nähti inimesi, minu arust kahtlasel mõttel
seisvaid inimesi ligikonnas olevat, nagu kedagi ootavat." (Juhan Liivi elu, 2013)
1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta