"paugutan" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Rannaväavast väja, kuna teisel pool kibe võtlus kestis, ja kihutasin hobusega üe merejä a siia. Ma pean tagasi ruttama, enne kui lumesadu ja pimedus lõeb, muidu võtakse mind tee peal kinni.» «Mis käku sa siis tood?» «Seda võn ainult abtissile enesele üelda ja palun teda kohe äatada.» «Taga parem!» turtsus vaht. «Kui sa sedagi ei üle, mis sul vaja on, siis korista ennast!» 420 «Äa kutsu nuhtlust enese kaela, vanamees!» hü udis õesseisja käsituks minnes. «Ma paugutan väava pihta ja teen niisugust käa, et abtiss ise ües äkab ja siis -- hoia oma nahka!» Käkjalg tegi kõe ävarduse tätmisega hakatust. «Oota ometigi, pö orane!» taples vaht ja tõbas akna raksudes kinni. Ligi pool tundi läs mö oda, enne kui riiv kõises ja kitsas jalgväav lahti tehti. Kaks kloostri-sulast, mõematel kirved käs, võsid käkjala eneste keskele ja talutasid ta üe õe, trepist ües ja pikast, pimedast vahekojast läi nunnade sö omasaali, mis