Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
OSVALD: Ega see mingi söök ole. Aga lõhn
ROLAND: Ma ei saa veel aru, mis või kes on hea. Härrale näib maitsevat.
me nüüd oleme. Aga me hakkame sellest LAURA: Meie omad jahtuvad nüüd ära.
õige pea aru saama. Ja kuidas veel! MEES (lõpetab söömise): Aitäh!
LAURA: Jah, kallis, ma olen õnnelik. OSVALD: Võtke heaks.
(On kuulda auto peatumist ja autoukse ROLAND: Aga meile?
paugatust.) MEES: Partsas kõhu tühjaks.
ROLAND: Lõpuks ometi. Sa võid olla ROLAND: Kust te selle tõite? Ma kaeban.
ükskõik kes, kõht läheb ikka tühjaks. Mis MEES: Bensiinijaamast.
kell me viimati sõime? Oi, pagan. ROLAND: Kus meie omad on?
(Publikule.) Kohe ajame publikule isu peale. MEES: Ma ei tea.
OSVALD: Või on äkki autos?
annaabi.ee 
