E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
peajumalat
«Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd
talupoegade hirmuks nimi «Tarapita», sest saksa keeles öeldakse «Taara» asemel «Tarapita».»
Ja sestsaadik hüüame Tölpi Tarapitaks.»
«Kes see kubjas on?» küsis Jaanus.
«Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.»
«Ei, ma küsin, mis mees ta on -- maamees või saks?»
«Tont teda teab! Vist mõni värdjas. Ta ise räägib veidrat keelt, ütleb «Pauerunt», kus peab
olema «Bauerhund», ja kirub: «Häh, tu teivel! Häh, tu teivel!»»
Jaanus ei lausunud selle peale midagi, aga ta ei hüüdnud Tarapitat kordagi nimepidi ja tõmbas
kulmu kortsu, kui teised teda nimetasid.
Oodo ei pannud seda tähelegi. Ta oli koera südamesõber ja mängis temaga nagu oma ven-
20
naga. Nad ajasid teineteist taga, võitlesid rind rinna vastu, veeretasid end kaisus maas, lõid
kukerkuuti ja tegid muid narritempe