Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
seebiga, siga tuleb koju, siga jääb seaks
H. Retoorilised küsimused (tähendavad tegelikult eitusi, nt. kes? = `ei keegi', kes? = `ei keegi',
kus? = `mitte kuskil' jne.): Kes koera saba kergitab, kui ta ise; Kes võib santi sundida, kui sant ei
taha kõndida; Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus pole; Mis sest kasu, kui lehm palju piima
annab, aga jalaga ümber lööb; Kui kaua koera kaelas vorst seisab; Mispärast siis sepp käed tulle
pistab, kui pihid ees on; Palju patuselle tarvis on, pista sõrmega silma -- süda täis; Või taud tühjast
toast midagi võtab; Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma; Kus koeral kodu või hundil
öömaja
Vanasõnade sisust ja maailmavaatest
Vanasõnad on niisiis väga inimkesksed ja see väljendub koguni nende vormi- ja kujundiplaanis.
Vanasõnazanr jaguneb samuti tsentriks ja perifeeriaks ning uurijad pole üksmeelel selles, millised
perifeersed alad peaks arvatama vanasõnade hulka, millised aga mitte.