Tõde ja Õigus II Terve tekst
Võtkem kas või need taimed! Praegu on nad täpsed, sest nad on kuivatatud. Aga oleks lastud
neil kasvada, mis oleks sündinud? Õilmed oleksid pudenenud, lehed oleksid pudenenud, varski
oleks närtsinud. ja kellel oleks sellest olnud kasu? Aga nõnda, kuivatatult, on neist teadusel
kasu, sest nõnda on nad täpsemad kui toorelt. Samuti: mis saaks teadusest, kui poleks surnud
inimesi. Kui inimene elaks igavesti! Te teate ju seda muinaslugu piiblist, muinaslugu surmast ja
patulangemisest? Et see on muinaslugu, selles meie, teadlased, ei kahtle." Nende sõnade
juures pöördus Timusk Indreku poole ja vaatas talle tungivalt silma, nagu tahaks ta teada, kas
see ehk selles kahtleb. Aga vististi ei näinud ta midagi pahaendelist, sest ta jätkas rahulikult,
nagu tõsine teadusemees kunagi, näppides ise oma vuntsi:
,,Nojah kui oletada, et inimene poleks patu sisse langenud, s. t. et Eeva poleks edevuses seda
punast õuna võtnud ega Aadamale andnud. Seda võime ometi oletada, eks