Üldine usundilugu
Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed.
Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine.
Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames.
Pühad toimingud on sakramendid. Eri konfessioonides on nende arv erinev. Ristimine,
mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kr k euharistia), mille kaudu saadakse osadus Jeesus
Kristusest, on kõikides kirikutes.
Patukahtsus koos pattude andeksandmisega
salvimine
abielu
surmaeelne võidmine ja
vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes, näiteks roomakatoliku kirikus on
sakramentideks kõik ülalloetud. Luterliku kiriku saksamendid on ristimine ja armulaud.
Kirikupühad
Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. -
18. sajandil üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja testes Ida kirikutes kasutatakse
annaabi.ee 
