V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i
* tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma
armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert
de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst
Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja
kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja
kus on suursaal oma kulla ja sinaga, oma teravkaarte ja raidkujudega, oma sammaste ja
hiiglasuure võlviga, mis oli üleni nikerdusi täis? Ja kus on kuldtuba? Ja kivilõvi ukse ligidal,
pea maas ja saba jalge vahel, nagu Saalomoni * trooni lõvid, alandlikus asendis, mis nii
sobib jõule õigluse ees? Ja ilusad uksed? Ning ilusad aknad? Ja kaunimustrilised taotud
rauad, mida nähes BiscornetteMl käed longu vajusid? Mis on meile jäetud kõige selle