Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ei mitte! Kui isand võtab oma orjalt
midagi, kuis ta siis varastab! Ori ise ja kõik tema asjad on ju isanda päralt. Aadam ja meie
Aadamas oleme kõik jumala ja oma keisri orjad; sellepärast kui jumal või keiser meilt midagi
võtab, kas või meie elu, siis ei varasta nad mitte. Aga kui üks surelik inemine võtab teise
sureliku inemise järelt, siis on see vargus; sest üks inemine pole teist inemist mitte mullast teind
ega elavat õhku ninasse puhund, vaid inemine sigitab teise inemise patuhimuga, nii et patune
inemine ei tohi mitte varastada, nagu see, kellele ma sõiduraha andsin ja minema saatsin, sest
minu maja peab olema puhas ja aus. Nõnda siis ei ole naine mitte varastud asjast tehtud ja, kui
ühel inemisel on naine, siis ei või seda temalt mitte võtta, nagu oleks see varastud asi. Ja
inemine ei pea naist mitte põlgama, et tema on varastud, sest kes naist põlgab, see põlgab ka
meest, sest naine on mehe küljeluust. Aga kui keegi põlgab meest, siis põlgab ta jumalat, sest