Lõhnaainete kasutamise ajaloost
tsivilisatsioonidesse nagu Egiptus ja Mesopotaamia. Prohvet Muhamed uskus Avicenna
eeskujul, et aroomid hoiavad meeled erksana, mis omakorda hoiab mõtted täpsed ja
järeldused selged. Pulmade puhul määritakse pruudi kehale nerolit, jasmiini, roosi jm
lõhnu sisaldavvaid õlisid, peigmeest võitakse roosi või aaloepuu õliga. Põhjusteks on
abiellujate kehade puhastamine ja kurjade vaimude eemalhoidmine. Matuste puhul
pannakse benzoe, sandli, patsulit või mõni teine lõhnav pannitäis surnukeha jalgade
juurde. Pakistani muslimid seostavad lõhnu tihedalt taevaga ja usuvad, et sel ajal kui
inimesed piserdavad surnut roosiveega, piserdavad 50 inglit surnukeha taevast
kaasatoodud lõhnadega. Viirukit põletatakse mõnedes kodudes ka kurja
eemalehoidmiseks. (Worwood lk 48, 101-102, 111, 277).
Kristluse esimestel sajanditel raviti palju tõbiseid pühitsetud õlidega. Paavst Innocentius