Karl Jaspers
Vaated
Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis
teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia
raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest
muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid
patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise
suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt
kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades
nende kohta 2 raamatut.
Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam
mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele,
mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses