Gregorius Suur
Pärast isa surmale
järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574. aasta paiku prefekti ameti koos muu
maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja
töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust.
Gregorius asus mungaellu suure entusiasmiga, asutades oma Sitsiilia maavaldustele
kuus kloostrit. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana
elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel Andreas.
Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte.
KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on
veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks.
Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol
ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta tervise nõrgenemisele, mis endast
annaabi.ee 
