Inimese Poja küsimus
tähendab Jeesuse põlvnemist inimsoost esivanematest. Selle idee aluseks on kreekakeelse
väljendi tõlge, mille üks võimalikke alltekste on just lapse-vanema suhe. Arusaam „Inimese
Poja“ ja Jeesuse põlvnemise seosest oli aktuaalne varakristlikest filosoofidest ja gnostikutest
kuni keskajani. Vastuargumendina toodi, et Jeesuse eripäraks oli ikkagi Jumala Pojaks
olemine, milleks rõhutada siinkohal pärinemist Maarjast, Joosepist või Taavetist. Seoses
Jumala Poja käsitlusega leidsid patristlikud uurijad, et väljend „Inimese Poeg“ on vajalik, et
1
rõhutada Jeesuse kahetist loomust: jumalikku ja inimlikku. Huvitav oleks ehk märkida, et
inglisekeelne „son of man“ on sooliselt kallutatud, samal ajal kreekakeelne „anthropos“ võib
osutada ka naisele, mistõttu peeti täiesti adekvaatset võimalikku refereerimist Maarjale. 2 Alles
16