Jean-Jacques Rousseau - elulugu, teosed, vaated
kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omaneile oma enesearmastuse
objektile -, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga
suured varanduslikud erinevused.
6
Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi riik ei laguneks üksteisele
vastutöötavateks üksiktahkudeks, kannab Rousseau'l hoolt ,,tsiviilreligioon", kuhu
kuulub ka patriotismikultus tegemist on omamoodi sünteesiga kristlusest ja
klassikalise antiigi linnakultusest.
Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale rahva
suveräänsuse (sõltumatuse) idee: võim lähtub rahvast, rahvas on võimu allikas. Sellest
tulenevalt oli tema riigikorra ideaaliks vabariik. Rousseau ei kahtle selles, et
valitsemine nõuab erilist väljaõpet või haridust. Tema arvates tuleks sellist haridust