Juhan Liivi loodusluule
Loodus Juhan Liivi luules
Ehkki Liivi elu ei olnud kerge, üksindus ja skisofreenia mõjusid talle laastavalt, suutis ta leida
endale muu ''kaaslase'' peale inimeste, kellega ta oli väga lähedases suhtes looduse. Kuna
Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses, siis kiindus ta juba varakult maalilisse
Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules :
Vaikne, peegelsile järv,
kuis nii ilus oled sa!
Taevasinine su värv,
ühte sulab taevaga!
Armas on su voode vilu,
aga sinu lainte ilu
kesse mõistab võrrelda!
("Järv")
Tänu sellele tihe...