Allmaailma rõhutamine: maha on langemas, must, pime udu - süngete värvide tähendus, udus ujumine - teadmatus, näiliselt võimatu otsimine Luuletus on väga kujundlik ning piltlik, kohati kahetähenduslik. Ühelt poolt kajastub luulest tugev entusiasm, mis on eesti keelele kui tugijalg eksisteerimiseks ning vastupidamiseks igas olukorras (sõjad, näljad, rahvaarvu kahanemine). Teiselt poolt tundub mulle, et kuigi eesti keel on juba välja kujunenud, on K.J.Petersonil, Eestimaa patrioodil, sisimas kartustunne kaotada see väike tagasihoidlik rahvus ning meie keel. Eesti rahvas võis elada küll teadmatuses, kuid säilitas oma isiksuse ning seetõttu võime öelda iga hommik oma kaaslasele selges eesti keeles :"Tere hommikust!" Frieda Kriisa
1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidendid Saaremaa onupoeg 1870 mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele
annaabi.ee 
