Vene muusika
vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju.
Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur.
Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused,
kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod,
plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist
Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli
patriarhaadist sõltumatuks.
Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle
Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal
lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad
esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka
kohalikele pühakutele pühendatud teoseid.
Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks
meeshääled
annaabi.ee 
